2. Õppeprotsessi läbiviimine
2.1 Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel
Lähtun mõistmisest, et täiskasvanu õppija peab olema kaasatud kogu õppetegevuse jooksul. Õppija õpib eelkõige seda, millel näeb olevat väärtust ja olulisust enda jaoks. Ülesandeid lahendades saab ta aru, mille jaoks ta koolitusele tuli. Täiskasvanu on õppijana eneseteadlik, mistõttu ei saa tema vajadusi jätta kõrvale või neile mitte tähelepanu osutada. Koolitajana saan aru, et koolituse jooksul hakkavad ilmuma õppijal erinevad vajadused, segadused, tekivad küsimused. Minu võimalused koolitajana toetades õppijaid oma õpieesmärkide märkamisel ja sõnastamisel on seotud eelkõige suhtlemise, kaasamise ja koostööga, kus saan toetada ja luua võimalusi koolituse kontekstis märkamaks, millised on kellegi eesmärgid ja vajadused. Tegevus peab olema integreeritud. Alati märkan õppija õppevajadusi. Usun, et õppijat toetavad selgelt sõnastatud koolituse õpiväljundid, mille üheskoos mõtestamine aitab osalejal näha, kuhu tema küsimused, vajadused, probleemina tajutu võiks paigutuda. Õpieesmärgid ei ole õppijatel mõnikord selgelt tajutud, ja koolitaja toetus ja kaasamine aitab endas jõuda selguseni. Õpieesmärgid tihti täpsustuvad ka koolituse käigus. Koolitajana toetan õppieesmärkide saavutamist.
Lähtun mõistmisest, et täiskasvanu õppija peab olema kaasatud kogu õppetegevuse jooksul. Õppija õpib eelkõige seda, millel näeb olevat väärtust ja olulisust enda jaoks. Ülesandeid lahendades saab ta aru, mille jaoks ta koolitusele tuli. Täiskasvanu on õppijana eneseteadlik, mistõttu ei saa tema vajadusi jätta kõrvale või neile mitte tähelepanu osutada. Koolitajana saan aru, et koolituse jooksul hakkavad ilmuma õppijal erinevad vajadused, segadused, tekivad küsimused. Minu võimalused koolitajana toetades õppijaid oma õpieesmärkide märkamisel ja sõnastamisel on seotud eelkõige suhtlemise, kaasamise ja koostööga, kus saan toetada ja luua võimalusi koolituse kontekstis märkamaks, millised on kellegi eesmärgid ja vajadused. Tegevus peab olema integreeritud. Alati märkan õppija õppevajadusi. Usun, et õppijat toetavad selgelt sõnastatud koolituse õpiväljundid, mille üheskoos mõtestamine aitab osalejal näha, kuhu tema küsimused, vajadused, probleemina tajutu võiks paigutuda. Õpieesmärgid ei ole õppijatel mõnikord selgelt tajutud, ja koolitaja toetus ja kaasamine aitab endas jõuda selguseni. Õpieesmärgid tihti täpsustuvad ka koolituse käigus. Koolitajana toetan õppieesmärkide saavutamist.
2.2 Õpikeskkonna kujundamine
Õpikeskkonna kujundamine on mitmekesine protsess, kus on tajutavad füüsilised tegurid, sotsiaalsed, emotsionaalsed tegurid ja lisaks ka intellektuaalsed tegurid.
Füüsilise ruumi puhul on võimalusi ruumi kohandada täiskasvanud õppijatele sobivamaks.
Koolitades arvutipõhiseid kursuseid kasutan põhiliselt arvutiklasse, kus füüsiline ruum on jäigalt etteantud ja on oluline ruumi ja töökoha ergonoomika. Alati kontrollin arvutite, projektori, ekraani, kõlarite/kõrvaklappide ja kasutatavate tarkvara ja keskkondade piisavat kättesaadavus.
Füüsiline ruum võib olla õppimist toetav või teinekord ka ebamugavust ja takistusi tekitav, kuid usun, et õppimist soodustava keskkonna saab siiski luua. Koolitades ka veebipõhistel kursustel on õpikeskkonna kujundamisel esikohal sotsiaalsed, emotsionaalsed tegurid ja kasutajamugavus. Veebipõhiste kursuste jaoks kasutan eelkõige haridus jaoks tehtud keskkondasid Nt Moodle, Koolielu, Google Class aga mõnikord kasutan ka avatud keskondasid näiteks Weebly, Google Sites.
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed tegurid õpikeskkonna kujundamisel on seotud üksteise austamisega, kus tuntakse ennast turvaliselt õpikeskkonnas ja pean oluliseks koolituse alguses sõlmida kokkulepped. Tavapäraselt lepime kokku, et oleme koolitusel võrdses staatuses ehk partnerid. Samuti pean oluliseks leppida kokku ajakasutus ja palun aktiivset osalemiset koolituse jooksul, kui ilmnevad küsimused siis esitada need koheselt. Järgmine oluline samm on enda seostamine gruppiga. Näiteks seotud teemaga kogemuste jagamine, enda tutvustamine. Minu meelest on veel olluline asi õppijate tunnustamine – positiivse tagasiside andmine.
Pean oluliseks läbi erinevate kaasavate ülesannete ja tegevuste õhkkonna tekkitamine, kus on aega ja ruumi üksteist kuulata ja on avatud õpikeskkond. Selle saavutamisega ei saa kiirustada ja see õhkkond tekib samm-sammult, sest õppijad vajavad aega kohanemiseks üksteisega, koolitajaga ja koolitussituatsiooniga. Usun, et õhkkonna loomisel on koolitaja autentsusel oluline roll ja pean tähtsaks olla ise avatud.
Intellektuaalsed tegurid õpikeskkonnas on minu jaoks seotud koolitaja ja õppijate poolt loodud tähendustega, kus igaüks panustab teadmise loomisesse läbi koostöö, jagamise ja ühise vastutuse. Õppimine on tähenduslik siis, kui sellest ollakse tervikuna haaratud ja see pakub piisavalt intellektuaalset pinget. Seetõttu on minul, kui koolitajal, leida need aspektid, mis osalejaid aktiveerivad ja suunavad oma kogemusi uuesti avastama ja mõtestama.
Motiveeriv õpikeskkond tekib eelnevalt nimetatud erinevate tegurite koosmõjul. Koolitaja võimalus on toetada, inspireerida ja ergutada õppijate aktiivsust, mis on määrava tähtsusega õpimotivatsiooni kujunemisel Targalt internetis - õpetajatele alates lasteaiast kuni kutsekoolini (vene keeles) kursus Koolielu portaalis.
TÕENDUSMATERJAL:
Õpikeskkonna kujundamine on mitmekesine protsess, kus on tajutavad füüsilised tegurid, sotsiaalsed, emotsionaalsed tegurid ja lisaks ka intellektuaalsed tegurid.
Füüsilise ruumi puhul on võimalusi ruumi kohandada täiskasvanud õppijatele sobivamaks.
Koolitades arvutipõhiseid kursuseid kasutan põhiliselt arvutiklasse, kus füüsiline ruum on jäigalt etteantud ja on oluline ruumi ja töökoha ergonoomika. Alati kontrollin arvutite, projektori, ekraani, kõlarite/kõrvaklappide ja kasutatavate tarkvara ja keskkondade piisavat kättesaadavus.
Füüsiline ruum võib olla õppimist toetav või teinekord ka ebamugavust ja takistusi tekitav, kuid usun, et õppimist soodustava keskkonna saab siiski luua. Koolitades ka veebipõhistel kursustel on õpikeskkonna kujundamisel esikohal sotsiaalsed, emotsionaalsed tegurid ja kasutajamugavus. Veebipõhiste kursuste jaoks kasutan eelkõige haridus jaoks tehtud keskkondasid Nt Moodle, Koolielu, Google Class aga mõnikord kasutan ka avatud keskondasid näiteks Weebly, Google Sites.
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed tegurid õpikeskkonna kujundamisel on seotud üksteise austamisega, kus tuntakse ennast turvaliselt õpikeskkonnas ja pean oluliseks koolituse alguses sõlmida kokkulepped. Tavapäraselt lepime kokku, et oleme koolitusel võrdses staatuses ehk partnerid. Samuti pean oluliseks leppida kokku ajakasutus ja palun aktiivset osalemiset koolituse jooksul, kui ilmnevad küsimused siis esitada need koheselt. Järgmine oluline samm on enda seostamine gruppiga. Näiteks seotud teemaga kogemuste jagamine, enda tutvustamine. Minu meelest on veel olluline asi õppijate tunnustamine – positiivse tagasiside andmine.
Pean oluliseks läbi erinevate kaasavate ülesannete ja tegevuste õhkkonna tekkitamine, kus on aega ja ruumi üksteist kuulata ja on avatud õpikeskkond. Selle saavutamisega ei saa kiirustada ja see õhkkond tekib samm-sammult, sest õppijad vajavad aega kohanemiseks üksteisega, koolitajaga ja koolitussituatsiooniga. Usun, et õhkkonna loomisel on koolitaja autentsusel oluline roll ja pean tähtsaks olla ise avatud.
Intellektuaalsed tegurid õpikeskkonnas on minu jaoks seotud koolitaja ja õppijate poolt loodud tähendustega, kus igaüks panustab teadmise loomisesse läbi koostöö, jagamise ja ühise vastutuse. Õppimine on tähenduslik siis, kui sellest ollakse tervikuna haaratud ja see pakub piisavalt intellektuaalset pinget. Seetõttu on minul, kui koolitajal, leida need aspektid, mis osalejaid aktiveerivad ja suunavad oma kogemusi uuesti avastama ja mõtestama.
Motiveeriv õpikeskkond tekib eelnevalt nimetatud erinevate tegurite koosmõjul. Koolitaja võimalus on toetada, inspireerida ja ergutada õppijate aktiivsust, mis on määrava tähtsusega õpimotivatsiooni kujunemisel Targalt internetis - õpetajatele alates lasteaiast kuni kutsekoolini (vene keeles) kursus Koolielu portaalis.
TÕENDUSMATERJAL:
2.3 Õppeprotsessi juhtimine
Õppeprotsessi algus ehk häälestus on minu jaoks koolitajana väga suure kaaluga. Selles etapis toimub õppijatega tutvumine, koolituse ja õpiväljundite tutvustamine, õpieesmärkide seadmine või täpsustamine ja kokkulepete sõlmimine. Ühtlasi on see etapp, mis on oluline kontakti loomiseks koolitajana õppijatega, kuid ka grupi omavaheliseks kontaktiloomiseks. Samuti on selle etapi peamine eesmärk toetada õppijate kohanemist koolitusprotsessiga ja tuua esile ja aktiviseerida õppijate koolitusega seotud olemasolevaid teadmisi. Selles etapis koolitaja keskendub ja juhib gruppi. Lõpus tuleb kontrollida, kas kõik eesmärgid on arusaadavad ja selged.
Õppimise etapis tekkib uus teadmine, uus info on õppijat mõjutav ja on vajalik anda õppijale aega endale tähenduste loomiseks, mistõttu kasutan koolitusmeetodid, mis soodustavad koostöö tekkimist, nt erinevaid grupi-paari tööd, mille käigus on võimalik väljendada enda mõtteid seoses uue materjali/teemaga. Uue teadmise etapis hakkavad ilmuma õppijate erinevad vajadused, segadused, tekivad küsimused. Seoses sellega on mul koolitajana olnud juhtumeid, kus õppeprotsessis oli vaja teha muutusi sisu või koolitusmeetodite osas.
Koolituse puhul pean oluliseks ka tähelepanu pööramist kokkuvõtte ja tagasiside etapile, mille käigus toetan osalejaid enda õppimise märkamisel, annan positiivse tagasiside ja suunan neid ennast analüüsima.
Õppeprotsessi läbiviimisel kavandan hoolega meetodeid, mida kasutan koolituse läbiviimisel ja pean oluliseks mitmekesisust, vaheldust. Kogenud koolitajana olen suutlik koolitusprotsessi käigus kiirelt ümberkohanduma ja vajadusel rakendama sobilikumaid meetodeid, võtteid, kui olin algselt kavandanud. Koolituse käigus tekivad uued ideed, sisendid koolitusele, mida püüan koolitusse koheselt lisada ja rakendada ja olen kogenud, et koolitusel toimunud on tihtilugu oluliselt väärtuslikum, kui oskasin ette kavandada.
Õppeprotsessi algus ehk häälestus on minu jaoks koolitajana väga suure kaaluga. Selles etapis toimub õppijatega tutvumine, koolituse ja õpiväljundite tutvustamine, õpieesmärkide seadmine või täpsustamine ja kokkulepete sõlmimine. Ühtlasi on see etapp, mis on oluline kontakti loomiseks koolitajana õppijatega, kuid ka grupi omavaheliseks kontaktiloomiseks. Samuti on selle etapi peamine eesmärk toetada õppijate kohanemist koolitusprotsessiga ja tuua esile ja aktiviseerida õppijate koolitusega seotud olemasolevaid teadmisi. Selles etapis koolitaja keskendub ja juhib gruppi. Lõpus tuleb kontrollida, kas kõik eesmärgid on arusaadavad ja selged.
Õppimise etapis tekkib uus teadmine, uus info on õppijat mõjutav ja on vajalik anda õppijale aega endale tähenduste loomiseks, mistõttu kasutan koolitusmeetodid, mis soodustavad koostöö tekkimist, nt erinevaid grupi-paari tööd, mille käigus on võimalik väljendada enda mõtteid seoses uue materjali/teemaga. Uue teadmise etapis hakkavad ilmuma õppijate erinevad vajadused, segadused, tekivad küsimused. Seoses sellega on mul koolitajana olnud juhtumeid, kus õppeprotsessis oli vaja teha muutusi sisu või koolitusmeetodite osas.
Koolituse puhul pean oluliseks ka tähelepanu pööramist kokkuvõtte ja tagasiside etapile, mille käigus toetan osalejaid enda õppimise märkamisel, annan positiivse tagasiside ja suunan neid ennast analüüsima.
Õppeprotsessi läbiviimisel kavandan hoolega meetodeid, mida kasutan koolituse läbiviimisel ja pean oluliseks mitmekesisust, vaheldust. Kogenud koolitajana olen suutlik koolitusprotsessi käigus kiirelt ümberkohanduma ja vajadusel rakendama sobilikumaid meetodeid, võtteid, kui olin algselt kavandanud. Koolituse käigus tekivad uued ideed, sisendid koolitusele, mida püüan koolitusse koheselt lisada ja rakendada ja olen kogenud, et koolitusel toimunud on tihtilugu oluliselt väärtuslikum, kui oskasin ette kavandada.