3. Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine
3.1 Õppegrupi tegevuse hindamine
Õppegrupi tegevuse hindamiseks rakendan osalusvaatlust. Koolitajana jälgin, kas on segadus või pinge. Lisaks kasutan refleksiooni toetavaid ülesandeid/meetodeid. Ntäiteks refleksiooni harjutused, kus on võimalik igal osalejal määratleda, kus tema arvates grupp asetseb oma eesmärkide saavutamise osas ja kuidas ta hindab enda rolli ja võimalusi. Samuti rakendan grupitöö meetodeid, mis võimaldavad üheskoos otsustada kuidas toimub grupi töö ja märgata grupis tegutsemise käigus enda või grupi tugevusi ja samas ka nõrkusi.
Õppegrupi tegevuse hindamiseks rakendan osalusvaatlust. Koolitajana jälgin, kas on segadus või pinge. Lisaks kasutan refleksiooni toetavaid ülesandeid/meetodeid. Ntäiteks refleksiooni harjutused, kus on võimalik igal osalejal määratleda, kus tema arvates grupp asetseb oma eesmärkide saavutamise osas ja kuidas ta hindab enda rolli ja võimalusi. Samuti rakendan grupitöö meetodeid, mis võimaldavad üheskoos otsustada kuidas toimub grupi töö ja märgata grupis tegutsemise käigus enda või grupi tugevusi ja samas ka nõrkusi.
3.2 Õppijate arengu hindamine ja tagasisidestamine
Õppijate arengu hindamisel ja tagasisidestamisel lähtun põhimõttest, et igal inimesel on soov areneda ja tal on selleks olemas ka ressursid. Täiskasvanu õppija, minu meelest, on ennastjuhtiv ja õpib eelkõige seda, millel näeb olevat väärtust ja olulisust enda jaoks. Minu meelest, õppija tunnetab oma arengut ise kõige paremini ja seetõttu pean oluliseks, et hindamisel osaleb õppija ise. Lisaks saab tagasiside osas saab osaleda õppegrupp ja koolitaja. Selliselt moodustub terviklik tagasiside, milles on kajastatud õppija enda isiklikud ja gruppi tähelepanekud.
Koolitajana loon erinevad võimalused õppijale oma arengu märkamiseks ja hindamiseks. Hindamismeetodite valikul lähtun koolituse eesmärgist, õpiväljunditest, grupi suurusest ja kogemusest.
Õppijate hindamiselks ja tagasisidestamiseks kasutan suuline tagasiside ja erinevad veebikeskkonnad, näiteks Padlet, Linoit või Webwhiteboard.
Näidiseks tuleb Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul koolituse tagasiside webwhiteboard keskkonnas.
TÕENDUSMATERJAL: Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul koolituse tagasiside webwhiteboard keskkonnas.
Õppijate arengu hindamisel ja tagasisidestamisel lähtun põhimõttest, et igal inimesel on soov areneda ja tal on selleks olemas ka ressursid. Täiskasvanu õppija, minu meelest, on ennastjuhtiv ja õpib eelkõige seda, millel näeb olevat väärtust ja olulisust enda jaoks. Minu meelest, õppija tunnetab oma arengut ise kõige paremini ja seetõttu pean oluliseks, et hindamisel osaleb õppija ise. Lisaks saab tagasiside osas saab osaleda õppegrupp ja koolitaja. Selliselt moodustub terviklik tagasiside, milles on kajastatud õppija enda isiklikud ja gruppi tähelepanekud.
Koolitajana loon erinevad võimalused õppijale oma arengu märkamiseks ja hindamiseks. Hindamismeetodite valikul lähtun koolituse eesmärgist, õpiväljunditest, grupi suurusest ja kogemusest.
Õppijate hindamiselks ja tagasisidestamiseks kasutan suuline tagasiside ja erinevad veebikeskkonnad, näiteks Padlet, Linoit või Webwhiteboard.
Näidiseks tuleb Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul koolituse tagasiside webwhiteboard keskkonnas.
TÕENDUSMATERJAL: Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul koolituse tagasiside webwhiteboard keskkonnas.
3.3 Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis
Enda tegevuse hindamiseks pean oluliseks refleksiooni, mis on minu jaoks teadlik tegevus. Reflekteerides mõtestan koolitusel kogetut, märgatut, kuidas lahendasin ohtlike sitatsioone. Refleksiooni puhul kirjeldan kõigepealt situatsiooni/kogemuse, mis aitab vaadata siituatsiooni uuel viisil. Pärast tuleb kriitiline refleksioon, kus on peamiseks küsimuseks, mida antud kogemusest on võimalik õppida ja miks, kuidas saaks teha järgmine kord teisiti.
Pean enda tegevuse hindamisel oluliseks kaasata sõpru, kolleege, kellega koos on võimalik mõtestada situatsioone koolitustelt. Näiteks HITSA kolleegidega kasutan iga kohtumisel võimalust üheskoos reflekteerida õppes kogetu üle ja oma praktika keerulisemaid situatsioone arutada.
Enda tegevuse hindamiseks pean oluliseks refleksiooni, mis on minu jaoks teadlik tegevus. Reflekteerides mõtestan koolitusel kogetut, märgatut, kuidas lahendasin ohtlike sitatsioone. Refleksiooni puhul kirjeldan kõigepealt situatsiooni/kogemuse, mis aitab vaadata siituatsiooni uuel viisil. Pärast tuleb kriitiline refleksioon, kus on peamiseks küsimuseks, mida antud kogemusest on võimalik õppida ja miks, kuidas saaks teha järgmine kord teisiti.
Pean enda tegevuse hindamisel oluliseks kaasata sõpru, kolleege, kellega koos on võimalik mõtestada situatsioone koolitustelt. Näiteks HITSA kolleegidega kasutan iga kohtumisel võimalust üheskoos reflekteerida õppes kogetu üle ja oma praktika keerulisemaid situatsioone arutada.